Külaliskorter Võrus Siksali Looduspuhkus Projektid Siksali Arendusselts


GEPAP (2010-2012)

GEPAP projekt on 2 aastat kestev Leonardo da Vinci uuendussiirde programmi projekt.

MTÜ Siksali Arendusselts koostöös SA-ga Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus korraldas 29. mail 2012 Tartus, Dorpat konverentsikeskuses Hasartmängumaksu Nõukogu toetusel seminari isikliku rehabilitatsiooniplaani (IRP) koostamise metoodika GEPAP tutvustamiseks. Seminar oli suunatud üle Eesti asuvate sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuasutuste personalile,  eriti just rehabilitatsioonimeeskondade liikmetele. Osavõtt oli rohkearvuline – lisaks aegsasti registreerunud sajakonnale Eesti kuulajale oli kohal ka 20-liikmeline delegatsioon Lätist.

Kõik seminaril osalejad said lisaks jaotusmaterjalidele ka tasuta eesti keelse GEPAP juhendmaterjali/käsiraamatu, mis sisaldab praktilisi abimaterjale töölehtede näol. Antud isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamise juhendi eesmärk on pakkuda näpunäiteid igaühele, kes soovib personaalsel ja dünaamilisel moel struktureerida hooldusteenust, mida oma asutuses teenusekasutajatele pakutakse.

GEPAP metoodika on välja töötanud Euroopa Sotsiaalse Integratsiooni Arendamise Komitee CEDIS Prantsusmaal, lähtudes teenuste kvaliteedi hindamise metoodikast VALORIS ning tuginedes sotsiaalse jõustamise kontseptsioonile.

GEPAP meetodit iseloomustab alljärgnev:

      4-6 liikmeline multidistsiplinaarne meeskond juhib plaani koostamise, täitmise, jälgimise ja hindamise protsessi. Meeskonna tööd koordineerib rehabilitatsiooniplaani koordinaator, kes valitakse koostöös kliendiga. Meeskonna igal liikmel on talle arusaadavad, detailselt sõnastatud kohustused. Kõik liikmed osalevad otsuste tegemisel ning otsused tehakse konsensuslikult.

      Teenusekasutaja osaleb rehabilitatsiooniplaani koostamise meeskonnas võrdse liikmena.Lisaks osaleb meeskonnas mõni teenusekasutaja oluline toetaja, näiteks pereliige või sõber.

      Rehabilitatsiooniplaani koostamiseks toimuvad perioodilised meeskonna koosolekud, kus kliendi aktiivsel osalusel toimub muuhulgas tema tugevuste ja oskuste üldine ja asjakohane hindamine, mis võimaldab isiku soovide ja vajaduste välja selgitamist.

      Rehabilitatsiooniplaanis seatakse realistlikud pikaajalised eemärgid, mis tuginevad selgelt ja positiivselt sõnastatud teostatavatel lühi- ja pikaajalistel sihtidel. Perioodiliselt toimub eesmärkide ja sihtide saavutamise hindamine, rehabilitatsiooniplaani edukuse mõõtmine ja plaani täiendamine/kaasajastamine.

Enam kui aasta jooksul Leonardo da Vinci uuendussiirde programmi GEPAP projekti raames metoodikat pilootinud organisatsioonid (CEDIS Prantsusmaalt, Altea España Hispaaniast, Questao de Equilibrio Portugalist, SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus Eestist, SOS Lasteküla Lätist) jagasid seminaril oma kogemusi metoodika rakendamisest.

Ühiselt tõdeti, et GEPAP metoodika on töös kliendiga tulemuslikum kui nn tavameetodid, kuna klient ise on oma rehabilitatsiooniplaani keskmes ja selle autoriks. See tagab ka parema plaani alusel toimimise ja eesmärkide saavutamise. Samuti on positiivne, et keskendutakse kliendi tugevustele ja soovidele, mitte puudustele ja probleemidele.

Loomulikult on sellise kliendikeskse lähenemise puhul ka takistusi. Kõik riigid tõid oma ettekannetes välja, et on keeruline leida aega perioodiliselt toimuvateks meeskonna koosolekuteks – et kõikidel meeskonna liikmetel oleks võimalik kindlal ajal muudest töökohustustest end vabaks võtta ning koosolekul aktiivselt osaleda. Samuti rõhutati, et on oluline tagada, et kõik meeskonna liikmed aktiivselt kaasa mõtleksid – oluline ei ole niivõrd meeskonna liikmeks olemine, vaid meeskonnana toimimine, meeskonnatöösse panustamine.

Eestis oli GEPAP metoodika pilootijaks SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus. Peamiselt töötati 3 kliendiga, kes ise ütlevad meetodi kasutamise kohta järgmist:

„Sain ise kirjutada ja samas arutada nii oma tugevusi kui ka nõrku külgi, millega ei ole senini toime tulnud. Koos arutades ja samas nagu ise kõike läbi tehes, andis hoopis teise jume kogu sellele protsessile. Hea oli, et minuga töötasid paljud erinevad spetsialistid, tundsin end ühe osana sellest meeskonnast.“ (27 a neiu).

„Tegelikult oli päris palju korduvaid küsimusi, mida iga spetsialist minult küsis. Arutluseks oli vahel see isegi kasulik, et kordasin nagu ise ka üle. Meeskonnatöödes tundsin end vahel veidi ülearusena, kuna ei jõudnud nende arutlustega kaasa minna. Minu puhul on vaja rohkem asju selgeks rääkida.“ (28.a. noormees).

„Antud metoodika oli päris huvitav ja andis kaasatöötamise võimaluse mitte ainult mulle vaid ka minu lähedastele. Kuigi nad eriti ei tahtnud minu elus kaasa rääkida, olid nad siiski osaks  minu arenemisprotsessis. Spetsialistid võtsid nendega ühendust ja see pani neid teistmoodi ka minule vaatama.(54.a. naine)

Tagasiside rehabilitatsiooniplaani koostamise meeskonda kaasatud spetsialistidelt oli järgmine:

„Antud metoodika andis võimaluse struktureeritumalt läheneda kliendile. Töölehtede abil sai kliendiga efektiivsemalt töötada. Hea oli meeskonnas protsessis tekkinud lahkhelisid arutada.“

„Ootasin GEPAPilt eelkõige head meeskonnatöö kogemust, sh tervikliku lähenemise rakendamist meeskonnana.  Usun, et GEPAP meetod on just väga hea meeskonnatöö lähenemine (sh on meeskonna liikmed klient ja tema lähedased). Kasu seega kindlasti ka hea tervikliku raamistiku loomise kogemus ja meetod IRP koostamiseks.“

„Antud meetod sarnaneb tegelikult meil kasutuses oleva rehabilitatsiooniplaani koostamisega. Antud pilootprojektis näidisküsimuste abil oli  kergem suhelda kliendiga. Ka endal oli parem püsida teema juures. Küsimused olid struktureeritud.  Klient ja tema lähedased olid rohkem kaasatud sellesse protsessi. Siiski oli vahe klientidega töös. Normintellektiga kliendiga oli koostöö märksa tõhusam kui seda oli vaimse alaarenguga kliendiga, kellega pidi palju asju üle rääkima. Samas sai klient ise küsimusi lugeda ja võtta aega mõtlemiseks. Hea oli see, et tundsid alati kolleegi tuge, kellele võisid toetuda.“

„GEPAP-i metoodika andis võimaluse klienti palju põhjalikumalt tundma õppida võrreldes tavapärase isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamise protsessiga. Eeldas olulisel määral ka kliendi poolset kaasamõtlemist- näiteks tugevuste ja raskuste väljaselgitamisel.
Meelde jäid ka rahvusvahelised töötoad metoodika õppimisel- huvitav oli jälgida, kuidas ühe ja sama probleemiga tegelesid erinevast kultuuriruumist pärit inimesed.“

Sotsiaalministeeriumi esindaja Reeli Sirotkina tõi päeva lõpusõnas välja, et tegemist on huvitava meetodiga ning avaldas lootust, et GEPAP juhendmaterjal saab rehabilitatsioonimeeskondade liikmetele heaks abimeheks. Samas juhtis ta tähelepanua ka sotsiaaltöötajate piiratud ajaressursile, mis võib osutuda takistuseks sellise kliendikeskse metoodika rakendamisel.

Huvilised leiavad lisainfot projekti kohta:

http://www.adam-europe.eu/adam/project/view.htm?prj=8029

(Kui link klikkides ei avane, siis kopeerige see ja sisestage veebibrauseri avalehele uues aknas)



Uudiskiri 1 (.pdf | 440.9kb)
Uudiskiri 2 (.pdf | 303.9kb)
Uudiskiri 3 (.pdf | 364.9kb)
Uudiskiri 4 (.pdf | 348.2kb)
Uudiskiri 5 (.pdf | 550.9kb)
Uudiskiri 6 (.pdf | 321.5kb)
Uudiskiri 7 (.pdf | 308.1kb)

Erasmus + materials, Siksali Development Centre
 Here you can download necessary information about our organisation to include us in your project partnership!
[07-03-2014]
ECONAT LdV projekt lõppenud
 Lõppes ligi 2aastane rahvusvaheline koostööprojekt. Vaata lisa!
[12-10-2013]
Külaliskorter Võrus nüüd avatud!
 Tere tulemast Võru kesklinnas olevasse külaliskorterisse! Vt täpsemalt rubriigist KÜLALISKORTER VÕRUS!
[20-05-2013]
banner
Projektid
IN ENGLISH
Kohalikud projektid
Rahvusvahelised projektid
Toetajad
Lingid
sisukaart | avalehele
System & Design by mturundus